2.    ÜHINGU EESMÄRGID
2.1    Ühingu eesmärk on:    
- raudteetranspordi  populariseerimine;  
- Eesti raudteede arengu ajaloo säilitamine; 
- ajalooliselt kujunenud tavade ja traditsioonide kogumine;   
- raudteetranspordi valdkonnas teenistuse lõpetanud või seal jätkuvalt töötavate töötajate tunnustamine;
- sidemete säilitamine endiste ja tänaste raudteelaste vahel, aga samuti aktiivne osalemine nende sidemete süvendamisel tulevikus.
2.2    Ühingu eesmärgi saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi:
2.2.1    Erinevate kohtumiste, meenutusõhtute organiseerimine ja läbiviimine raudteetranspordi veteranidele  ja tegutsevatele raudteelastele nende omavahelise suhtlemise  eesmärgil;
2.2.2    Raudteelastele kuuluvate mälestusväärsete isiklike esemete, fotoalbumite, vormiriietuse ja muu raudtee teemalise atribuutika alaste näituste organiseerimine ja läbiviimine;
2.2.3    Raudteetranspordiga seotud tähtpäevadele ja sündmustele pühendatud ürituste läbiviimine;
2.2.4    Raudteetranspordialaste konkursside ja kokkutulekute läbiviimine;
2.2.5    Tutvumisreiside ja ekskursioonide orgaiseerimine  muuseumitesse ja raudteetranspordi objektidele;
2.2.6    Osavõtt üritustest, mis on põhendatud  raudteetranspordi  edasisele arengule nii Eestis kui ka piiri taga;
2.2.7    Kultuurisidemete arendamine välisriikide raudteelaste  ja veteranidega, aga samuti mitmesuguste ühisürituste organiseerimine nii Eestis kui ka  välismaal;
2.2.8    Raudteelaste-veteranide ja noorte raudteetranspordi spetsialistide, aga samuti raudteetransporti õppivate noorte omavahelise kohtumise organiseerimine;
2.2.9    Regulaarne kohtumine  Eesti Raudtee juhtkonnaga, aga samuti teiste raudteetranspordi alal töötavate ettevõtete ja struktuuridega;
2.2.10    Sidemete säilitamine Raudteelaste Ametiühinguga ja teiste ühiskondlike organisatsioonidega, kes ühendavad  raudteelasi  või  raudteetranspordi veterane;
2.2.11    Pöördumiste ja taotluste koostamine raudteetranspordi ettevõtetele eesmärgiga saada Ühingule  materiaalset ja informatsioonialast toetust;
2.2.12    Ajalehe "Perroon" (vajaduse korral) ja muude  raudteetranspordi võÜhingu tegevusega seotud trükiste, mis omavad avaliku levitamise ning müügi õiguse, väljaandmine; 
2.2.13    Luuakse Ühingus erinevatele huvidele  ringe ja gruppe, osutatakse tasulisi teenuseid Ühingu liikmete loomingulistele ja vaimsetele tegevustele, sealhulgas kaupade ja trükiste müüki.



MTÜ EESTI RAUDTEELASTE LIIT
PÕHIKIRI
3.    ÜHINGU LIIKMED
3.1    Ühingu liikmeteks võivad olla füüsilised isikud, kel on, tööstaazist olenemata, raudteelase elukutse. Ühtlasi võivad Ühingusse kuuluda muude elukutsetega isikud, kes on töötanud või töötavad raudtee valdkonnas.
3.2    Ühingu liikmeteks võivad olla raudteetranspordi juriidilised isikud või raudteega partnerlussuhete kaudu seotud ettevõtted ja organisatsioonid.
3.3    Ühingu auliikmeteks on Ühingu liikmed-raudteelased, kelle tööstaaz raudteel on 30 või enam aastat.
3.4    Erandina võivad olla Ühingus füüsiliste isikutena raudteetranspordiga mitte seotud  liikmeteks  need, kelle liikmelisus on vajalik.
3.5    Seaduspäraselt võetakse liikmeks neid,  kes on valmis aktiivselt kaasa lööma Ühingu eesmärkide elluviimisel ja täitma põhikirja nõudeid.


4.    ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINDUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
4.1    Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab Ühingu juhatus.
4.2    Liikmeks vastuvõtmine (füüsiline isik)
4.2.1    Ühingu liikmeks vastuvõtmine otsustatakse taotleja kirjaliku avalduse alusel (vajalik on täita vormikohane avalduse blankett).
4.2.2    Üheaegselt täidetud avaldusega taotleja esitab kaks dokumentidele vastavat fotot.
4.2.3    Täidetud dokumendid võib saata Juhatusele kas tavalise postiga, kas teiste Ühingu liikmete kaudu või e-postga, mis omab digiallkirja (PDF formaat või skaneeritud dokument) ja elektroonsel kujul foto aadressil


raudteelased@gmail.com
4.3    Liikmeks vastuvõtmine (juriidiline isik)
4.3.1    Juriidiline isik taotleb Ühigusse astumist kirjalikult vabas vormis oma firma blanketil. 
4.3.2    Blanketil täidetud taotlus allkirjastatakse digitaalselt ja saadetakse elektronpostiga aadressil 


raudteelased@gmail.com
4.3.3    Edasisi tegevusi koordineerib Ühingu juhatus.
4.4    Juhatus on kohustatud Ühingu liikmeks astumise taotluse läbi vaatama ja andma taotlejale ühe kuu jooksul  kirjaliku vastuse.
4.5    Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
4.6    Ühingust lahkumine või väljaarvamine
4.6.1    Ühingu liikmel on õigus suvalisel ajal kirjaliku avalduse alusel Ühingust välja astuda.
4.6.2    Liikme võib Ühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirja sätete täitmata jätmise või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema Ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
4.6.3    Ühingu liige võidakse Ühingust välja arvata lisaks seaduses sätestatud juhtudele, kui ta:
- ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu;
- on esitanud Ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine Ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane.
4.6.4    Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme likvideerimise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.

5.    LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
5.1    Liikmel on õigus:
5.1.1    Osaleda Ühigu poolt läbiviidavatel üritustel. Kui üritused omavad piiranguid osaliste arvus, siis osavõtjad määratakse järjekorra alusel.
5.1.2    Hääletada Ühingu üldkoosolekul.
5.1.3    Valida ja olla valitud valitavatesse Ühingu organitesse.
5.1.4    Teha järelepärimisi juhatusele ja üldkoosolekule ning saada infot Ühingu tegevuse kohta.
5.1.5    Teha ettepanekuid Ühingu töö parandamiseks ning nõuda oma ettepanekute läbiarutamist Ühingu organites.
5.2    Liige on kohustatud:
5.2.1    Täitma põhikirja sätteid ja juhtorganite otsuseid.
5.2.2    Aitama saavutada põhikirjas ning arengukavas sätestatud eesmärke osaledes Ühingu tegevuses ja selle kavandamises.
5.2.3    Osalema igal aastal vähemalt ühel üldkoosolekul.
5.2.4    Aktiivselt  võtma osa läbiviidavatest üritustest.
5.2.5    Hoiduma avaldustest ja tegudest, mis kahjustavad Ühingu ja/või tema liikmete mainet ning hoidma korras Ühingu juhatuse poolt temale käsutada antud Ühingu vara.
5.2.6    Õigeaegselt tasuma liikmemaksud ja kindlaks määratud korras sisseastumismaksu.
5.2.7    Juhinduma juhatuse korraldustest, tingimusteta täitma tuletõrje, ohutustehnika nõudeid ja erinevate tervisekaitse teenistuste soovitusi.


6.    OSAKONNAD JA JUHATUSE ESINDAJA
6.1    Ühingu juures võivad tegutseda erinevad alljaotused, ringid ja ühendused.
6.2    Erinevad allüksused  hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks  esitab juhatusele aruande oma tegevusest eelneva kuu jooksul.
6.3    Erinevate visiitide ja taotluste alaste küsimuste lahendamiseks  võib olla määratud Juhatuse abi Ühingu liikmete hulgast.


7.    ÜLDKOOSOLEK
7.1    Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.
7.2    Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadusest. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
7.3    Üldkoosolekus võivad osaleda kõik Ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
7.4    Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
7.4.1    Põhikirja muutmine;
7.4.2    Eesmärgi muutmine;
7.4.3    Juhatuse liikmete määramine;
7.4.4    Revisjonikomisjoni määramine;
7.4.5    Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;
7.4.6    Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
7.5    Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
7.6    Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva teatades kutses ka koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
7.7    Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimed, häälte arv, osalemise viis, samuti liikme esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige või liikme esindaja.
7.8    Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.
7.9    Kui üldkoosolek ei ole kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.
7.10    Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest ja neist 90% on täiendustega nõus.
7.11    Üldkoosolekul  võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
7.12    Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
7.13    Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamiseks on vajalik 2/3 liikmete nõusolek.
7.14    Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
7.15    Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
7.16    Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühing  otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
7.17    Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Ühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Ühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud Ühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramise.
7.18    Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
7.19    Kohus võib Ühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
7.20    Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.
7.21    Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.


8.    JUHATUS
8.1    Ühingut juhib ja esindab juhatus. Ühingu juhatus valitakse viieks aastaks ja sinna võib kuuluda üks kuni kaks liiget, kelle määrab üldkoosolek.
8.2    Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis. Ühingut võib esindada iga juhatuse liige.
8.3    Juhatuse õigust esindada Ühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes, kes tegutsevad vastavalt seadusele.
8.4    Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Ühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud üldkoosoleku otsusega.
8.5    Juhatus peab andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
8.6    Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
8.7    Juhatuse liikmel õigus sõlmida lepinguid, osta, müüa, vahetada mittetulundusühingu tooted ja teenused  jms.
8.8    Juhatus määrab palgaliste töötajate koosseisu, kinnitab ametipalgad ning asjaajamisjuhendid.
8.9    Juhatuse liikmetel on õigus anda töötajatele tööga seotud korraldusi ja sekkuda kõigisse personalijuhtimise küsimustesse.
8.10    Juhatus korraldab Ühingu liikmete arvestust.
8.11    Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Ühingu poolt.
8.12    Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku poolt.
8.13    Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
8.14    Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Ühinguga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
8.15    Juhatus on kohustatud:
8.15.1    esitama üldkoosoleku poolt kinnitatud aastaaruande ja tegevusaruande;
8.15.2    ette valmistama aasta aruande-valimiskoosoleku;
8.15.3    juhtima üldkoosolekuid;
8.15.4    seisma hea "EESTI RAUDTEELASTE LIIT" eksisteerimise ja hea nime eest;
8.16    Juhatusel on õigus:
8.16.1    esindada "EESTI RAUDTEELASTE LIIT" kõikides õigustoimingutes juhatuse poolt kehtestatud korras;
8.16.2    koostada "EESTI RAUDTEELASTE LIIT" tegevuskava ja eelarve ning esitada need üldkoosolekule;
8.16.3    esindada "EESTI RAUDTEELASTE LIIT" suhtlemisel riigi, omavalitsuse ja muude organite, teiste asutuste, organisatsioonide ning üksikisikutega.
8.16.4    Juhatuse liikmete täiendavad kohustused määratletakse Ühingu töökorras.

9.    LÕPETAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE; ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
9.1    Ühingu ümberkujundamine, ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimuvad MTÜS ja teistes Eesti Vabariigi seadustes sätestatud juhtudel ja korras.
9.2    Ühingu likvideerimisel läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud samalaadse tegevussuundadega mittetulundusühingutele. Käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavatest isikutest teeb valiku üldkoosolek.


Põhikiri kehtib alates 16.08.2020.a 

TAGASI PÖÖRE
KEELE  MUUTMINE
ИЗМЕНЕНИТЬ ЯЗЫК
1.    ÜLDSÄTTED
1.1    Mittetulundusühingu nimi on MTÜ EESTI RAUDTEELASTE LIIT (edaspidi - Ühing).
1.2    Ühingu asukoht:  Tallinn, Harjumaa.
1.3    Ühingu tegevuse koht: Eesti Vabariik.
1.4    Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest (edaspidi - MTÜS), teistest Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.5    Ühing on mittetulundusühinguna isikute vabatahtlik ja heategevuslik ühendus.
1.6    Ühingul on pitsat ja logotip.
1.7    Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
1.8    Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.9    Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
1.10    Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suurused kinnitab üldkoosolek.

© EESTI RAUDTEELASTE LIIT   2021
Pealeht
Üritused
Liikmesus
Kontakt
ELRON rongide sõiduplaanid
Lavassaare raudteemuuseum
Esimene naisrongijuht Eestis
Muuseumirong Avinurme alevikus
Tapa muuseum
Busside sõiduplaanid (peatus.ee)
Eesti keeles
По-русски